Sotsiaalmeedia kui otsingumootor
Kas teadsid, et järjest rohkem inimesi alustab info otsimist sotsiaalmeediast, mitte Google’ist? See on kiiresti kasvav trend.
Miks 1% muutusest võib saada sinu suurim võit?
Kas oled kunagi andnud uusaastalubaduse, et „seekord on teisiti“, vaid selleks, et avastada end kolm nädalat hiljem täpselt samast kohast, kus alustasid?
See on klassikaline lõks: me ootame suuri hüppeid ja kangelaslikke pingutusi, kuid unustame, et päris muutus peitub milleski palju väiksemas.
James Cleari „Aatomilised harjumused“ annab lihtsa loogika: eduni viib 1% muudatusest iga päev.
1% reegel ja lennuplaan: kuhu sa tegelikult teel oled?
Kujuta ette lennukit, mis tõuseb õhku New Yorgist, et lennata Los Angelesse. Kui vahetult enne starti muudetaks lennuki suunda vaid kolm kraadi – mis on umbes poolteist meetrit –, ei märkaks seda pardal keegi. Ometi, kui lennuk hoiaks seda uut suunda kogu tee, ei maanduks ta Californias, vaid kuskil Mehhikos.
Just nii töötavad ka meie harjumused. Väike nihe täna tundub tühine, kuid aastate lõikes viib see sind täiesti teise sihtkohta. Matemaatika on siin halastamatu: kui saad iga päev vaid 1% võrra paremaks, oled aasta lõpuks 37 korda edukam. Kui aga libised iga päev 1% võrra allapoole, jõuad peaaegu nullpunkti. See on nn kompundimise efekt – väikesed sammud kogunevad vaikselt, kuni tulemus tundub ühel hetkel „järsku“ suur.
Süsteemid vs eesmärgid: miks võitjad ja kaotajad tahavad sama asja?
Meile on õpetatud, et edu võti on ambitsioonikas eesmärk. Kuid Clear märgib tabavalt, et edukatel ja ebaedukatel inimestel on tihti täpselt samad eesmärgid. Mõlemad tahavad olla vormis, teenida rohkem ja kirjutada raamatut. Järelikult ei ole eesmärk see, mis meid eristab. Erinevus peitub süsteemis ehk protsessis, mis meid sihile viib.
Eesmärk on vaid ajutine verstapost – kui maraton on joostud, kaob sageli ka motivatsioon edasi liikuda. Süsteem aga loob püsiva muutuse.
Kolm kihti käitumises: kellena sa end näed?
Enamik meist püüab harjumusi muuta väljastpoolt sissepoole. Clear soovitab aga liikuda seestpoolt väljapoole ehk alustada identiteedist.
Eesmärk ei ole joosta maratoni, vaid saada jooksjaks. Kui sa ütled endale: „Ma olen inimene, kes ei jäta trenni vahele,“ siis iga väike liigutus on hääl selle uue identiteedi poolt. Iga kirjutatud rida on kinnitus, et sa oled kirjanik. Kui su identiteet muutub, ei pea sa end enam sundima – sa lihtsalt käitud vastavalt sellele, kes sa oled.
Harjumuste neljasammuline tsükkel ja 2 minuti reegel
Iga harjumus koosneb neljast etapist: signaalist, himust, reaktsioonist ja tasust. See on aju lühitee probleemide lahendamiseks võimalikult väikese vaevaga. Kui telefon vibreerib (signaal), tekib uudishimu (himu), sa haarad telefoni (reaktsioon) ja saad teada, mis toimub (tasu).
Uue harjumuse juurutamiseks saab kasutada neid nelja seadust:
- Tee see nähtavaks. Pane raamat padjale, et sa ei saaks seda ignoreerida.
- Tee see atraktiivseks. Seosta kohustus millegi meeldivaga (nt kuula lemmikpodcast’i ainult trenni ajal).
- Tee see lihtsaks. Kasuta 2 minuti reeglit: ära luba endale tund aega lugemist, vaid ainult ühe lehekülje lugemist. Alustamise takistus peab olema nii madal, et sa ei saa öelda „ei“.
- Tee see rahuldustpakkuvaks. Märgi oma edusammud kalendrisse – visuaalne progress on aju jaoks parim kütus.
Keskkond on nähtamatu käsi
Me arvame tihti, et meil jääb puudu tahtejõust, kuid tegelikult on probleem meie keskkonnas. On palju lihtsam süüa tervislikult, kui köögis ei ole rämpstoitu nähtaval kohal. Minu enda nipp: kui soovin keskenduda, viin telefoni füüsiliselt teise tuppa. Kui kiusatus on nähtamatu, ei pea sa kulutama energiat sellele vastu seismiseks.
Olen märganud, et kõige lihtsam viis uue asjaga alustada on siduda uus tegevus mõne olemasoleva rutiiniga:
„Pärast seda, kui olen joonud hommikukohvi hommikukohvi, käin basseinis”
„Pärast seda, kui olen hommikust söönud, lähen jalutan 20 minutit.“